Tänapäeval on Anykščiai tuntud kirjanduse, kultuuri ja turismi linnana, kuid selle ajalugu sai alguse palju varem, kui Anykščiai nimi esimest korda ajaloolistesse dokumentidesse kirja pandi.
Anykščiai piirkonna vanad ajad
Inimesed on Anykščiai ümbruses elanud juba väga kaua. Arheoloogilised leiud tunnistavad asustusest alates kiviajast ning hilisematel aegadel oli see piirkond oluline ka oma geograafilise asukoha tõttu.
Anykščiai ümbruses on hulgaliselt linnamägesid. Üks tuntumaid on Šeimyniškeliai linnamägi, mis asub linna lähedal. Keskajal oli see koht seotud kaitsesüsteemiga, mis kaitses piirkonda vaenlaste eest.
Pikka aega oli levinud hüpotees, et Šeimyniškeliai linnamäel võis asuda Mindaugase-aegne Voruta loss. Tänapäeval ei peeta seda versiooni tõestatuks, kuid linnamägi ise on endiselt oluline Anykščiai piirkonna keskaegse ajaloo tunnistaja.
Anykščiai piirkonnale oli tähtis ka Šventoji jõgi. Jõgi oli iidsetest aegadest peale mitte ainult looduse osa, vaid ka liiklustee. Piirkonnast läbisid kaubateed, mis ühendasid erinevaid Leedu alasid teiste maadega.
Anykščiai esmamainimine
Kirjalikes ajalooallikates mainitakse Anykščiai esimest korda 15. sajandi keskel. Ametlikes Anykščiai ajalooallikates on toodud 1440. või 1442. aasta.
Sel ajal oli Anykščiai Leedu suurvürsti valduste osa. Asula tekkis mugavas kohas Šventoji jõe ja teede ääres, mistõttu selle tähtsus järk-järgult kasvas.
15. sajandi teisel poolel mainitakse Anykščiaid juba alevikuna. Hiljem kujunes siin kaubandus- ja käsitöökeskus ning linna elu koondus üha enam peamise asula ja kiriku ümber.
Anykščiai kirik ja linna kasv
Religioosne elu hakkas Anykščiais kujunema juba 15. sajandil. Esimene puukirik ehitati 15. sajandi keskel.
Sajandite jooksul hävitasid kirikut korduvalt tulekahjud. Praegust linna siluetti kujundab enim Püha Matteuse evangelisti kirik, mis ehitati 20. sajandi alguses. Selle kõrged tornid said üheks Anykščiai tuntuimaks sümboliks.
Kirik ja selle ümbrus on siiani linna ajaloolise osa oluline element.
Linn saab õigused
Anykščiai elu muutus eriti aktiivseks 16.–18. sajandil. Linnast sai kaubandus- ja käsitöökeskus, siin toimusid turud, tekkisid käsitöölised ja kaupmehed.
17. jaanuaril 1792 anti Anykščiaile linnaõigused ja vapp. See oli linna ajaloos oluline sündmus.
Anykščiai vapil on kujutatud sild ja Püha Johannes Nepomuk. See sümbol ei ole valitud juhuslikult — sild üle Šventoji jõe oli linnale väga tähtis ning Püha Johannes Nepomuki peetakse siltade kaitsepühakuks.
Linna õigused tühistati 19. sajandil, kuid Anykščiai jäi endiselt oluliseks piirkondlikuks keskuseks.
19. sajand – muutuste aeg
19. sajand oli Anykščiaile, nagu kogu Leedule, keeruline. Pärast Poola-Leedu ühendriigi jagamist sattus piirkond Vene impeeriumi võimu alla.
Anykščiai kasvas, selle linnastruktuur muutus. Linnas ehitati rohkem kivihooneid, tegutsesid turud, käsitöökojad, usukogukonnad.
Sel perioodil oli Anykščiai piirkond seotud ka 19. sajandi ülestõusudega. 1863. aasta ülestõusu ajal tegutses Anykščiais relvatöökoda.
Siiski jõudis 19. sajandi lõpus linna ka moderniseerumine.
Raudtee muudab Anykščiai
Üks linna ajaloo olulisemaid sündmusi oli kitsarööpmelise raudtee ilmumine.
19. sajandi lõpus ehitati läbi Anykščiai kitsarööpmeline raudtee Panevėžyse–Švenčionėliai suunas. Raudtee andis linnale uusi võimalusi — reisimine, kaupade vedu ja sidemete hoidmine teiste Leedu linnadega muutus lihtsamaks.
Tänapäeval on kitsarööpmelisest raudteest saanud Anykščiai identiteedi lahutamatu osa. See on üks vähestest Leedus säilinud sellise raudtee pärandiobjektidest ning turismirong võimaldab külastajatel osa sellest ajaloost kogeda.
20. sajandi algus
20. sajandi alguses jätkas Anykščiai kasvamist. 1909. aastal ehitati praegune neogooti Püha Matteuse kirik, millest sai linna panoraami oluline osa.
Alevikus tekkisid koolid, tegutsesid erinevad organisatsioonid, käsitöölised ja ettevõtted. 1920. aastal asutati progümnaasium ning kahe maailmasõja vahelisel ajal sai Anykščiaist järk-järgult oluline kohalik kultuuri- ja majanduskeskus.
Tol ajal oli linn tihedalt seotud ka põllumajanduse, kaubanduse ja kohalike käsitöödega.
1938. aastal anti Anykščiaile linnaõigused. Enne Teist maailmasõda elas linnas umbes 4000 inimest.
Anykščiai sõja-aastatel
Teine maailmasõda jättis Anykščiai ajalukku valusa jälje.
Holokausti ajal hävitati suur osa Anykščiai juudi kogukonnast. 1941. aastal tapeti umbes 1500 elanikku, enamik neist juudid. See ajaloolehekülg on valus, kuid väga oluline osa linna minevikust.
1944. aastal sai Anykščiai sõjategevuses tugevalt kannatada. Õhku lasti mõlemad sillad üle Šventoji jõe, hävis osa linna keskusest ja Užupise piirkonnast. Linna elu oli tugevasti häiritud.
Anykščiai nõukogude ajal
Pärast sõda taastati Anykščiai ja see muutus järk-järgult.
1946. aastal sai linnast rajooni alluvuslinn. Järgnevatel aastakümnetel tekkisid Anykščiais tööstusettevõtted, ehitati elamurajoone, kultuuri- ja ühiskondlikke hooneid.
1968. aastal alustas tegevust liivarikastamistehas „Kvarcas“, ehitati kultuurimaja ja uued elamukvartalid. Linnast sai lisaks ajaloolisele ja kultuurikeskusele ka tööstuskeskus.
Samas hoiti alal ka Anykščiai kultuurilist identiteeti.
Eriti oluliseks sai linna kirjanduslik traditsioon. Antanas Baranauskase, Jonas Biliūnase, Antanas Vienuolise ja teiste loojate mälestust jäädvustati järk-järgult muuseumides, mälestuspaikades ja kultuuriüritustel.
Iseseisev Anykščiai
Pärast Leedu iseseisvuse taastamist alustas Anykščiai oma ajaloo uut etappi.
Linn pööras üha enam tähelepanu kultuuripärandile, turismile, loodusele ja kultuurile. Korrastati ajaloolisi kohti, loodi turismimarsruute, tugevdati Anykščiai kirjanduslikku identiteeti.
1992. aastal kinnitati uus Anykščiai vapp.
Anykščiaist sai ka üks Aukštaitija olulisemaid turismikeskusi. Linna ümbritsev loodus — Šventoji org, Anykščiai männimets, Rubikiai järv, linnamäed ja muud loodus- ja kultuuriväärtused — sai linna tuleviku oluliseks osaks.
2007. aastal anti Anykščiaile kuurortterritooriumi staatus ning 2012. aastal sai linnast Leedu kultuuripealinn.
Anykščiai tänapäeval
Tänapäeval on Anykščiai linn, kus ajalugu ei ole muuseumisse suletud. See elab linna tänavatel, hoonetes, maastikul ja inimeste lugudes.
Siin saab külastada Püha Matteuse kirikut, vanalinna, Antanas Baranauskase aidakest, Antanas Vienuolise mälestusmaja, Jonas Biliūnase sünnikodu, Šeimyniškeliai linnamäge ja paljusid teisi kohti.
Anykščiai ajalugu on lahutamatu ka kirjandusest. Selles piirkonnas elanud ja loonud kirjanikud ja luuletajad tegid linnast ühe Leedu kirjandusliku mälu olulisema keskuse.
Seetõttu saab Anykščiaid tundma õppida mitmel eri viisil: kui vana Leedu linna, kui kirjandusmaad, kui Aukštaitija looduskeskust ja kui elavat kultuurilinna.
